Eesti leegionäride laul

1. Oli kodu meil sisemaa põldude vöös,
või ranniku liivasel rannal,
või saarel, kus vihane tormidesööst
käis päeval ja ööl meie kannul.
Me tulnud ja moodustan'd terasest kee,
mees mehega sammu siin astub.
Ja kõigil on ühine eesmärk ja tee:
käes relvaga vaenlaste vastu!

Refr.: Me leegion sammub ja kindel on tal rüht,
sest kohustus püha meil täita.
Eesti tulevik – see meie kõikide siht,
mille eest tuleb surra või võita!
Siin rahvas rahvale ulatan'd on käed
ja ühiselt kantakse raskust.
Küllap vaenlasel igavest meelde nüüd jääb
meie relvade hävitav vastus!

2. Sinu silmis küll pisaraid nägin, mu neid,
kui lahkudes hoidsin su käsi.
Kord tagasi tulen ja kuivatan neid,
tean, oodates sina ei väsi.
Kui tahan, et naeratad mul püstipäi,
ma naeratan sinule vastu.
Kui vaimus mu kõrval sa vaprasti käid,
siis rõõmsamalt riviski astun.

Refr.: Me leegion sammub…

3. Me kodudest üle käin'd raevutsev tuul,
neist kiskunud tütred ja pojad.
Ent võitleme seni, kui rauas on kuul
ja meile tee avat’ on koju!
Kord teostub see kindlasti,
ühinen'd siis kõik eestlased kodumaa pinnal.
Seal võidukaist lauludest kajamas hiis:
see võitlus on väärinud hinna!

Refr.: Me leegion sammub…