Õrn ööbik

1. Õrn ööbik, kuhu tõttad sa
nüüd lahkel lehekuul?
Kas mõisa aias hõisata
sa tahad roosipuul?
Või metsas tore'l toomingal
nüüd hüüab sinu suu,
kui tähed hiilgvad taeva all
ja valgust valab kuu?

2. Ei mõisa aias hõisata
või laulu minu rind,
sest vanemate verega
on võidetud see pind.
Ka metsas tore'l toomingal
ei laulma saa mu huul,
vaid talupoja akna all,
seal pühal pärnapuul.

3. Kui jõuab õnnis suine öö,
siis laulan talle ma,
et unuks meelest päeva töö,
jääks rahus magama.
Kõik öö siis hääled heljuvad
ta kauni kambri sees
ja unenäod ilusad
tal seisvad silma ees.

4. Kui aga taevas kumab koit
ja kaob pime öö,
siis laulan: tõuseb priiusloit
ja vajub orja vöö,
sest idataeva servasse
ju näha koidutuld
ja uuel ilul särama
löönd Eesti muistne muld.