Oo burši hiilgus endine

1. Oo, burši hiilgus endine,
kus on su kuldsed päevad?
Ei need mul meelest unune,
Ehk kaugele küll jäävad.
Ma vaatan ringi asjata,
Kõik kadunud on jäljeta.
:,: Oo jeerum, jeerum, jeerum,
O quae mutatio rerum! :,:

2. Kuid buršimütsi katab tolm
ja riismetes ta lagi.
Ka mõõk on seinal roostetand
ja raugenud ta vägi.
Kommeršilaulud vaibunud,
rapiirikõlin vaikinud.
:,: Oo jeerum, jeerum, jeerum,
O quae mutatio rerum! :,:

3. Kus jäänud need, kes õigelt teelt
ei kõikund ega langend?
Kes alati täis uljast meelt
Kui valitsejad kanged?
Nad kõik on läinud longuspäi
vilistlasmaale tagasi.
:,: Oo jeerum, jeerum, jeerum,
O quae mutatio rerum! :,:

4. Kes palehigis kirjutab
vaid tarku relatsioone,
kes koolitunnis kurjustab
ja kes teeb retsensioone,
kes patust hinge manitseb,
kes tõbist ihu ravitseb.
:,: Oo jeerum, jeerum, jeerum,
O quae mutatio rerum! :,:

5. Kuid üksnes õige buršimeel,
see iialgi ei jahtu,
ja kuni käime eluteel,
ei vaim see meist ei lahku.
Ehk vana kest küll kadunud,
kuid tuum ei ole muutunud.
:,: Oo jeerum, jeerum, jeerum,
O quae mutatio rerum! :,:

6. Käed, sõbrad, ulatagem nüüd
ja uuendagem side,
mis sõpruses on liitnud meid,
et jäävalt kestaks pide.
Ja tõstkem kannud, laulgu keel,
on vana ustavust meis veel,
:,: Veel elab burši süda,
veel elab burši süda! :,: