Merelapsed

Meil vanne antud, leping sõlmitud, kaiotsad lahti päästetud.
Me pagas pardal, purjed heisatud, vöör koitu pööratud.
Näe, ahtris silmapiiri sisse läeb ka viimne kodutorni tipp.
Nii lapsepõlv meist randa maha jääb ja algabki me retk.

Kas mõistad, kallis, kõik meil uus on ees –
nüüd vihmas, tuules, päikselõõsa sees.
Me ihu, hing ja meel sellel teel kuuluvad vaid teineteisele.

Kui laiub pärani ees avarus ükskõik, las laetud rajust see.
Me unistused, riskid ühised ka lainte keerises.

Kas mõistad, kallis, kõik meil uus on ees –
nüüd vihmas, tuules, päikselõõsa sees.
Me ihu, hing ja meel sellel teel kuuluvad vaid teineteisele.

Sul soodiots, mul tüür on peos, siht ühine meid kokku seob.
Üks on alus meil, kesk tuuli neid,
kus ainsana meil hoida teineteist.

Kas mõistad, kallis, kõik meil uus on ees –
nüüd vihmas, tuules, päikselõõsa sees.
Me ihu, hing ja meel sellel teel kuuluvad vaid teineteisele.