Lili Marleen

1. Kasarmu ees väraval öisel kõnniteel
latern tookord säras, ta särab nüüdki veel.
Ja ootab, et me tema all
taas kohtuksime tänaval,
:,: kui siis, Lili Marleen. :,:

2. Latern oma kaitsel me õnne pühendas,
kauni tunni maitsel me varjud ühendas.
Mis sest, et rahvas möödus meist,
me nägime vaid teineteist,
:,: mu arm Lili Marleen. :,:

3. Juba lahku viiski signaal meid õnneteelt,
kolm päeva kartsa siiski ei julgustand mu meelt.
Ehk küll su juurde ihkasin
ja lahkumist ma vihkasin,
:,: mu neid Lili Marleen. :,:

4. Latern sinu sammu tunneb ikka veel,
kuigi mina ammu viibin kaugel teel,
ja ootab, et me tema all
taas kohtuksime tänaval,
:,: mu neid Lili Marleen. :,:

5. Kui sul uni laugel öisel puhkusel,
tõotan sulle kaugelt kaitsekraavist veel:
Kui igav hakkab laternal,
sind ootan jälle tema all
:,: kui siis, Lili Marleen. :,: