Kus Põhjalahe kohiseb

1. Kus Põhjalahe kohiseb,
ta kaldal ilu idaneb,
sääl on mu armas kodumaa,
mis kallim mull´veel kullasta.

2. Sääl org on armsas orases
Ja lehtpuu lehk'vais õilmetes,
Sääl olin nagu laululind,
Kui õnnes tuksus minu rind.

3. Oh, et ma pidin Põhjalast,
Mu kuldakodust kaunimast,
Nii äkki saama võõrsile,
Kus mures mõlgub meeleke!

4. Jah, kuldne koht nüüd kaugela,
Kust lahkusin ma valuga,
Kuid sinna jõuab ikka veel
Mu mõte lahke luule teel.

5. Ja peaksin ma ilmaski
Veel sinna jõudma tagasi,
Siis laulaksin ma rõõmuga:
Oh kallis, kaunis Põhjala!