Kui on jõudnud sügise

1. Kui on jõudnud sügise,
kolletanud lehed,
salatung siis vägisi
Tartu kannab mehed.
Rinnast tõuseb vägev viis,
tuulest õhku kantud,
:,: talle vastab põld ja hiis,
ta on rõõmuks antud: :,:
Gaudeamus igitur...

2. Pikk ja väsitav on tee,
mis viib Taaralinna.
Üle mitme mäe ja vee
jõuad viimaks sinna.
Nukrus poeb rinnasse,
kurbus valdab meeli,
:,: ja siis läbi silmavee
kuuled kurbi hääli: :,:
Vita nostra brevis est...

3. Aga ees teekäänu peal
valendab üks kogu,
varsti selgub silmal’ seal
väikse neiu nägu.
Uuest’ rõõm siis rinnas keeb,
nukrus kaob ära –
:,: tudeng jälle laulu teeb,
nõidund silmasärast: :,:
Vivant omnes virgines...

4. Juba jõudnud Tartusse,
kaugel kodu, isa,
kaugel hella emake,
siin vaid kära, kisa!
Siiski paik on olemas,
kus võid rõõmul viibi’,
:,: sõpre ringis kõlamas
kuuled tut’vat viisi: :,:
Pereat tristitia....