Kihnu laul

1. Kui ärkab keväde üle maa, viib jääkatte merelt minema,
siis Kihnu ranna rahvas ka rannas räimi püidemas.
Eemält kuuldakse hüidijä heält, noota vietäkse mere piäl.
Aerud need naksuvad, paadid need kõiguvad,
soovid sõudejail südametes liiguvad.

Refr. Looja võta õnne anda, hoia Kihnu mereranda.

2. Kui tuleb õnnistatud suvike ja põldudel valminud viljake,
siis Kihnu ranna rahvas ka heinamaal ja põllu piäl
higipisarad palgede piäl, töö ja vaev neil kõikidel siel.
Mitmed rändavad tormis ja tuules, eemal, kaugemal kodude juurest.

Refr. Looja võta õnne anda ...

3. Kui tuleb sügisene vilu ja märg ja lõppenud väliste tööde järg,
siis Kihnu ranna rahvas ka suisest vaevast puhkamas.
Eemält tõttavad tagasi, kes rändavad kaugemaid radasi.
Lootes ootab emäkene poega, lootes ootab neiukene peiukest.

Refr. Looja võta õnne anda ...

4. Kui tuleb tali toob lund ja jääd. Kui palka ranna sõudmas sa näed.
Siis kompassi noolõ järele üks laev siel sõidab merele.
Ankrusi, ketta siätakse, hulga inimesi viätakse.
"Hurraa!" rahvad hüiavad ja reedrite südämed rõemustavad.

Refr. Looja võta õnne anda ...