Fredmani laul nr. 21: Sööma-aja laul

1. Meil kõigil kord on minek ees,
jääb maha mürgel, pidumöll,
kui hüüab surm: Hei, naabrimees,
nüüd aeg on ümber sul!
Kark viska käest nüüd, vanaätt,
mu käsku, nooruk, kuula sa:
sa kenal neiul palu kätt
ja kaissu võta ta!

Refr. Ja kui haud sul liiga sügav näib,
noh, üks naps siis asja ette käib!
Kui see teel, teine veel,
et saaks sisse samm, siis surm on lõbusam!

2. Hei, sina seal, kel käes on klaas,
müts viltu peas ja lõõskab palg,
pea kinni langeb kirstu kaas,
jääb alles kõrtsuvõlg.
Ja sina, kes sa pomm nii lai,
rind linte täis ja medaleid,
su kirstu puusepp valmis sai,
küll teinud ta ju neid.

Refr. Ja kui haud sul liiga sügav näib ...

3. Kui rahule jäid, naabrimees,
siis tänades nüüd pühi suud!
Ja kui ükssama tee meil ees,
koos mingem - skool! - mis muud!
Kuid enne tervist, nii kuis viis,
veel perenaisel soovigem,
ja õhtutähe paistel siis
koos hauba kobigem.

Refr. Ja kui haud sul liiga sügav näib ...