On elu meil üürike ilmas
Autor: sõnad: A. Kotzebue (tõlkinud R. Õunapuu) · viis: F. H. Himmel
1. On elu meill’ üürike ilmas,
mis määratud saatuse väel.
Kord kurbusest pisar meil silmas,
:,: kord kannab meid õnn omal käel :,:
2. On elus küll võitlusi palju:
neis karastub mehine meel!
See mees, kes on kindlam kui kalju,
:,: võib meiega liituda veel! :,:
3. Meil vennastus valitseb meeles,
me hoiame vabadustuld!
Ja kõlavas isamaa keeles
:,: meil rinnus keeb nooruse kuld. :,:
4. Se'ks teadused antud on meile,
et teenida rahvast ja maad.
Rapiirid on vastuseks neile,
:,: kes vaenlastest valdab me raad! :,:
5. Me isad on põlvedest põlve
meil pühendand laulude väe.
Me laulus on nende eest palve,
:,: kes manalas päikest ei näe. :,:
6. Me laulame noortele õnne,
kes edasi kannavad tuld,
mis põleb meil rinnus veel enne,
:,: kui katab meid kodumaa muld. :,: